Vikipeedia artiklist Erik V kohta:

Täiskasvanud valitsejana üritas Eric jõustada oma võimu kiriku ja aadli üle. 1270. aastatel ründas Eric Glipping Smålandi. Tema konflikt kirikuga viidi paavsti abiga rahuldava tulemuseni. Aastaks 1282 oli ta kogu Taani aadlikke nii solvanud, et oli sunnitud aktsepteerima hartat (taani keeles håndfæstning - omamoodi Taani Magna Carta), mis piiras tema võimu ja garanteeris iidsed õigused ja kombed, mis säilitasid aadlike võimu.

Teisisõnu on lugu väga sarnane Magna Carta tutvustamisega Suurbritannias. Me räägime aegadest enne absoluutset monarhiat, pidi kuningas oma tahte tagamiseks lootma oma vasallidele - kõigil vasallidel olid oma armeed, mis ei olnud palju väiksemad kui kuninga omad. Teiste riikidega sõtta minnes oli vasallide toetus hädavajalik ning aeg-ajalt oli kuningas isegi mõne vasalliga teiste vastu liitlaseks. Kuid olukorras, kus kõik vasallid olid kuninga vastu ühendatud (ja see oli ilmselt siin nii), ei olnud kuningal võimu neile vastu astuda - võitlus polnud võimalus, pidi Erik V alla kirjutama.

Miks see ei juhtunud varem: kuninga võimu piiramine hartaga ei ole ilmne asi, mida teha, on väga tõenäoline, et Magna Carta oli eeskujuks. Muidugi oli Magna Carta järel ja enne Erik V-d ka teisi kuningaid, kuid tõenäoliselt ei kasvatanud nende huvid enamikku vasalle nende vastu.

Lähtun oma vastustes ka küsimuses toodud linkidele. Tõlgendused on minu omad.

Erik V valitsusaeg oli algusest peale "snakebit". Tema isa suri, kui ta oli kaheaastane. Tema ema püüdis ära kasutada suvaline arv aadleid ja ühel neist, hertsog Valdemaril, õnnestus ema ja Erik ise kinni püüda. Ta veetis osa lapsepõlvest hertsogi vangina.

Kui Erik vanemaks sai, said paljud tema ema vaenlased tema vaenlasteks. Oma tunnustuseks õnnestus tal noorena Kirikuga (tegelikult paavstiga) rahu sõlmida. Teisi oli aga raske kohata. Aadlikud, kes olid veetnud üle kahekümne aasta "metsikult ringi jooksmas", ei kavatsenud noorelt mehelt korraldusi vastu võtta. Miski, mida ta tegi ega teeks, välja arvatud röövimisest loobumine, ei võiks neile meeldida. Kuna ta oli põhimõtteliselt "esimene võrdsete seas", sundisid aadlikud teda andma neile "käsitöö", mis säilitas aadlikud võimed, piirates samas tema omi.

Aadlikud polnud rahul sellega peatuma. Nad andsid altkäemaksu tema "parimale sõbrale" Rane Jonsonile, et teda nuhkida. Siis seadis "sõber" ta veriseks mõrvaks.

Erik V käsitöö ei sarnanenud Magna Chartaga. Esimene neist oli ainus kuningas Erik V-le ja iga järgmine Taani kuningas või kuninganna allkirjastas oma ülikutega erineva dokumendi, kuni 1660. aastal kehtestati absoluutne monarhia. Viimane oli alaline dokument, mis sidus kõiki Inglismaa kuningaid, sealhulgas kuninganna Elizabeth II. , kogu aeg.