Näib, et eelajaloolised rahvad, eriti sapienid (Homo sapiens sapiens), aga vähemal määral ka neandertallased, on raudoksiidil põhinevat värvi punast ookrit väga rohkesti kasutanud. Näitena võib tuua 70-aastase ookri töötlemise töökoja Bloombose koopas Lõuna-Aafrikas, Mungo järve matused Austraalias 45 tuhat aastat enne praegust aega, 33-aastase Pavilandi luustiku Suurbritannias ja Ameerikas Mooreheadi matmisetraditsioon.

Tundub hämmastav, kui laialt levis see eelajaloolistes sapiensi populatsioonides, nii et see võis olla ühine kultuuritunnus, mida säilitati tuhandeid aastaid alates rändest Aafrikast ja kõikidel mandritel. Ajakirjas "Current Anthropology" on üks vana arutelupala aastast 1980 koos Ernst Wreschneri artikliga ja mitmete teadlaste kommentaaridega. Artikkel on ajakirja veebisaidil palgamüüri taga või tasuta ühe kommentaari ühe autori veebisaidil. Ehkki artiklis rõhutatakse, et punase ookri kasutamine ei olnud universaalne (ja seda leidus vaid vähestes kohtades, välja arvatud Magdaleena ja Põhja-Ameerika arhailises kirjanduses) ning mõned kommentaarid on tõendite valesti tõlgendamisel kriitilise tähtsusega, jääb mulje, et see oli erakordselt esiajas levinud, kuni see lakkas neoliitikumi või pronksi- või rauaajaga (vt Malinowski kommentaari lk 638). Arutelu puudutab seda, kas ja kuidas on see inimese tavaline kultuuriline omadus, kuid üksikasjalikult kirjeldatakse ka tõendite kogumise probleeme ning seejärel uuritakse värvitaju ja -tõlgenduse psühholoogiat jms.

Mõtlesin, kuivõrd see on tõsi ja see on eelajalooliste sapiensi tähelepanuväärne ühine kultuuritunnus, mis on levinud kõikidel mandritel ja aegadel, kuigi see ei olnud ilmselgelt universaalne. Ja kas pärast arutelu avaldamist 1980. aastal on ilmnenud uusi tõendeid või teadmisi.

Selgituseks: See oleks palju vähem muljetavaldav, kui punase ookri tõendite arvukus on võlts (kas looduslikult esineva punase ookri valesti tõlgendamise tõttu või arutelu põhineb kirsitud tõenditel ja ookrit tegelikult peaaegu kõik eelajaloolised paigad). Vähem muljetavaldav oleks ka see, kui punane ooker oleks lihtsalt ainus rikkalik värv, mis eelajaloolise tehnoloogiaga inimestele kättesaadav on (siis oleks tavaline kultuuripraktika ainult värvi kasutamine, mis pole vist vastuoluline). Kuid oleks muljetavaldav, kui vaataksime tegelikult mõnda kultuuritükki, mis oli säilinud pärast Aafrikast väljarännet.