Kuigi kogu "juurteta kosmopoliitide" vastane kampaania on tänapäeval laialt aktsepteeritud antisemitistliku olemusena, kujundati see sel ajal kui suunatud inimeste vastu, kellel "puudub patriotism ja kes kummardavad mõttetult lääne kultuuri" - kes, muide, olid juudid (vähemalt valdav enamus neist olid). Seega on pildil kirjanduskriitik, kes armastab lääne autoreid ja laimab vene kirjandust. Samuti on mulle öeldud, et pildil oleval mehel on "liialdatud juutide näojooned", kuigi ma tõesti ei näe seda ise =)

Nüüd tõlke kohta: Kohvri kleebistel oli kiri "Сом. У. Могэм "(ilmselgelt William Somerset Maugham)," Д. Гриффит "(ilmselt David Wark Griffith)," Андре Жид "(Andre Gide, kelle vene perekonnanimi on muide homonüümne sõnaga" juut ")" Сартр "(Jean-Paul Sartre)," Липпманн "(Walter Lippmann) ja osaliselt varjatud, mida lugesin kui" Андре Мальро "(Andre Malraux) - kõik on lääne kirjanikud, keda NSVL on sildistanud" õõnestavaks ". Tema seljakoti paberitel oli kiri "клевета на российское искусство" ("laim Vene kunsti vastu") ja "клевета на советскую культуру" ("laim Nõukogude kultuuri kohta"), see, mis taskus on, on lihtsalt "laim" veel kord). Tindikorpusel on silt "ЯД" ("mürk"). "Passivaba vagabondi" alapealkiri on XIX sajandi kirjanduskriitiku Vissarion Belinsky tsitaat: "Tunnistan, et leian inimkonnas haletsusväärseid ja ebameeldivaid [selliseid] rahulikke skeptikuid, abstraktseid inimesi, passita trampe".

Parema pildi (mida kasutasin kõigi nende pealdiste lugemiseks) leiate sellest artiklist.

1949. aasta oli halb olla kommunist või nomenklatuur.

Peale uues nõukogudelaadses ühiskonnas rahvuslike arenguliinide kommunistide Rajki kohtuprotsesside oli ka Leningradi afäär ja Zhdanovshchina (1946 ~ 1957).

Kõige üldisem kontekst oli hirm vasakpoolse sotsiaaldemokraatia või reformismi ees stalinistlikes parteides Nõukogude hegemoonia ajal. . Jugoslaavia oli hõivatud selle demonstreerimisega, et nõukogude stiilis partei võib eksisteerida väljaspool intiimsuhteid Nõukogude parteiga. Samal ajal jäid Kesk-Euroopa tööparteid sotsiaaldemokraatideks, kes olid sunniviisiliselt sulatatud juhtpositsioone kontrollivate stalinlike kommunistidega. Selleks oli vaja puhastada stalinistid, kes võisid libiseda vasakule (tegelikku töölisklassi, kes kontrollib asju), ja seega demonstratiivne Rajk puhastab. Vastavalt tuli Leningradi erakonnakeskus nende populaarsuse tõttu distsiplineerida (pange tähele veelkord töölisklassi hirmu).

Juurteta kosmopoliitsus on apellatsioon natsionalismi ja kirikuvastase intellektuaalsuse vastu kui viis töötajate hegemoniseerimiseks, et võis vangistatud intelligentsi kontrollimisel näha mõningaid eeliseid. „Juurteta” on lootustandev solvang, soov, et Leningradi töölisklass ei toetaks sellist murdosa.

Kuigi siin leidub antisemiitlikke elemente, toimub üldine rünnak intellektuaalide, linnaintellektuaalide, linnade vastu intellektuaalid, kes on pühendunud rahvusvahelisele revolutsioonile.

Kosmopoliidivastase kampaania antisemitistlike elementide spetsiifiline olemus on seotud juudi nõukogude “kujuteldavaga”. Juudi nõukogude kodanikud olid vabariigita rahvas. Isegi Birobidzhan oli sümboolne nali. Nõukogude juudid olid sõna otseses mõttes juurteta, kuna neil puudus füüsiline rahvas ja liikmesvabariik, mis teistel nõukogude rahvustel oli. See räägib ka judaismi pikematest piltidest, näiteks rahvuseta inimestest ja rändavast juudist. Juudi päritolu Nõukogude kodanikku kujutleti juurteta.

Kujuteldava juudi juurteta olek muutis nad ka kosmopoliitideks. Neid peeti liiga linnastunud, rahvusvahelistunud inimesteks, kes võisid lennata välismaale Ameerikasse või Iisraeli. Neid peeti intellektuaalsetes valdkondades üleesindatuks ja neis piirkondades pigem rahvusvahelise kui vene kultuuri osaks. (Muidugi ei saa nad olla vene intellektuaalid, neid peetakse riiklikult juudideks, mitte venelasteks.) Nõukogude juute peeti kosmopoliitideks.

Ehkki juurteta kosmopoliitsus kehtis enam kui pelgalt kujuteldava Nõukogude juudi suhtes, peeti seda kapseldavaks, mis see pidi olema Nõukogude juut. Ärge unustage neid tööstus- ja põllumajandustöötajaid, kes tegelikult eksisteerisid: Nõukogude riik tegutses ideoloogilisel, mitte prantsuse tasandil. Ja ideoloogia oli see, et “juurteta kosmopoliitsus” iseloomustas adekvaatselt ja täielikult seda, mis pidi olema Nõukogude juut.

Rünnak juurteta kosmopoliitsuse vastu on midagi enamat kui antisemitism. See oli üldine rünnak teistsuguse Nõukogude partei, nõukogude partei võimalikkuse vastu, mis võib viidata töölisklassile või rahvusvahelisele liikumisele.

See koomiks on osa Nõukogude meedias toimunud kampaaniast, mis algas 28. jaanuaril 1949 avaldamisega Pravdas (kommunistliku partei keskleht), mis kandis nime "Teatrikriitikute parteivastase rühma kohta". Kampaania loosungid olid "võitlus juurteta kosmopositismiga" ja "läänes kripeldamise vastu". Selle üks osa oli "pastanimede avaldamine". Selle kampaania antisemiitiline toon oli õhukeselt varjatud, kuid kampaania ulatus oli laiem: üldine suund oli läänevastane. See juhtus siis, kui Nõukogude Liit purunes lõpuks oma liitlastega ja algas külm sõda. Avalikult antisemiitlik kampaania algas hiljem, 1952. aastal seoses "arstide kavaga".

Viide: https://psyfactor.org/lib/fateev4.htm ( vene keeles).

Samuti kahtlustan, et meie vagabondi jope ja pükste sobimatud mustrid on olulised; ... Ja võib-olla ka müts ja ülekoormatud valise. Mida oleks venelane 1949. aastal nendest sümbolitest aru saanud?

Garderoobi detailid ja näojooned pole siin kõige olulisemad vihjed. Vaadake seda fotot aastast 1934:

Keskmes on mees André Malraux, see, kelle nimi on koomiksil valise punasel valgel kleebisel.

See leht kinnitab, et ta külastas 1934. aastal Nõukogude Liitu, kus see foto tehti.

Parempoolne mees on Isaac Babel, juudi nõukogude kirjanik, kes hiljem 1940. aastal arreteeriti, süüdistati terrorismis ja luuramises, mõisteti süüdi, mõisteti surma ja hukati. Süüdimõistmine tühistati 1954. aastal.

Teda ülekuulamise ja piinamise ajal üritas NKVD (Nõukogude sisejulgeolekuteenistus) saada tunnistusi oma sõprade, juudi nõukogude kirjaniku Ilya Ehrenburgi, filmirežissööri vastu. Sergei Eisenstein ja näitleja Saalomon Mikhoels.

Fotod Ilya Ehrenburgist 1940. aastatest:

pildiallikas

pildiallikas

Siis sekkus sõda natsidega .

Mikhoels oli 1941. aastal Nõukogude võimude heakskiidul korraldatud juudi antifašistliku komitee esimees ja Ehrengurg silmapaistev liige. Komitee liikmetel lubati külastada lääneriike - Nõukogude Liidu liitlasi -, et koguda raha Nõukogude sõja jaoks.

Pärast sõda jätkasid mõned komitee liikmed oma poliitilist tegevust.

Nõukogude süsteem tegi seda ei salli poliitilist aktiivsust, mida teostavad inimesed, kelle vastu süsteem ei usaldanud. Komiteel lubati sõja ajal tegutseda ainult seetõttu, et natsid olid suuremaks ohuks.

1948. aastal tapeti Michoels.

1949. aasta jaanuaris arreteeriti mitu komisjoni liiget (kuid mitte Ehrenburg) ja süüdistati neid spionaažis ja riigireetmises. Samal ajal on alanud propagandakampaania.

1952. aastal mõisteti süüdistatavad sõjaväekohtus kohtu alla, süüdi mõisteti, mõisteti surma ja hukati.

Tagasi küsimuse juurde:

Mida oleks 1949. aasta venelane neist sümbolitest aru saanud?

See koomiks ilmus 1949. aasta märtsis, pärast arreteerimisi. Täpset vastust oleks raske saada, kui keegi, kes elas sel ajal Nõukogude Liidus ja kellel on endiselt hea mälu, ei tule siia ja annab vastuse.

Kuid me võime mõista neid sümboleid kui hirmutamiskampaaniat , mis on suunatud neile, kes kõndisid endiselt vabalt, ehkki ilma passita (inimestelt, kellel lubati ametikohustuste kohaselt välismaale reisida, nõuti tagasipöördumisel regulaarselt passi loovutamist), tuletades neile meelde, et nad jääksid truuks.

Cartooni "alltekst" ei ole sama mis alapealkiri. Satiirina pole see suunatud mitte niivõrd muule kui lugejale. Ma ütlen, et see pole tegelikult "antisemitistlik", kui te seda ei soovi.

Öeldes, et see on antisemitistlik või pilvedes üleval olevate kosmopoliitide vastu, pole mõtet. See on vähemalt suunatud kriitika vastu üldiselt ja sihtmärkide vastu, mängides stereotüüpi. See ei tähenda, et see esindaks tegelikku arvamust. Millisel määral see Zeitgeisti lihaks teeb? Noh, see ei mängi seda teemat maha, nii et see meeldib mõlemale poolele ja see, kus nad tegelikult seisavad, pole tegelikult sõnumi osa. Kusjuures stereotüüpide peksmine on kohustuslik, mitte nende edasiarendamiseks ja mitte ainult sellepärast, et nad on odavad naerud, vaid ... noh, see on nagu maagia, nad ei räägiks oma trikke ja ma ei taha ka midagi valesti öelda . Nimi "krokodill" inglise keeles võib tähendada "Ekslik dilemma, mida müütiliselt väidetavalt pidi krokodill esimesena kasutama". Ma ei tea venelasest, kuid kahtlustan, et see kehtib endiselt, sest tundub, et see läheks tagasi kreeka antiika filosoofiasse, nii et see nimi oleks üsna märkimisväärne.

Kuid kunst, püüdsid nad kunsti vastu suunatud kriitikale kindlasti vastu astuda (nagu osutas ka teise vastuse tõlge), omades kaanel ilusat pilti.

Mõiste "juurteta kosmopoliit" koges hiljuti populaarsuse taaselustumist, nii et ma arvan, et üleslaadija võis seda tänapäevases tähenduses tähendada. See inimene - inimene, kes toetab avatud piire, multikultuursust, ei väärtusta suveräänsust ega rahvuslust ning arvab, et inimesed ei peaks tundma natsionalismi ega patriotismi ning iga riigi rahvas peaks olema peaaegu sama. Ajalooliselt kuulusid juudid väheste riikide hulka, kus polnud ühtegi riiki, nii et nad liiguksid väidetavalt vabalt erinevate riikide vahel, tundmata truudust ühegi suhtes. Seega on neil afiinsus selliste juurteta kosmopoliitsete hoiakute suhtes. See on ikkagi kriitika.

Inimesi, kes liiguvad edasi-tagasi, kui fantaasia teda tabab, võib näha negatiivselt (pätt, rändav barbar), neutraalselt (nomaad) või positiivselt (vaba vaim). Juute, keda ajalooliselt peetakse "rändavaks hõimuks", pidi pildi kunstnik tahtma neid näidata negatiivses valguses. Siit ka kujutlusvõime, mis meenutab kodutut riff-raffi - pistoda üle vöö (vene stereotüüp razboynik - ränd bandiit), räme välimus (ta näeb välja nagu bomj - pätt), salakaval väljend, aitavad kõik kujundil olla vastik, kultuuritu, koomiline ebameeldivus. "Juut on rändur! Ja tuletan meelde, miks on rändur olla halb ..."

Kujutis ei kujuta siiski sõna otseses mõttes pätt, vaid kasutab seda metafoorina "juurteta" kritiseerimiseks "inimesed (kes pole seotud ühe koduga). See on vajalik, sest tüüpiline "juurteta kosmopoliit" on haritud, hästi hakkama saav, hästi riides ja sõbralik - pätt välimine vastand. Seega soovivad autorid meile meelde tuletada, et välimus võib olla petlik ning juureteta kosmopoliit ja tavaline pätt on selle peale mõeldes ühesugused. Nii on käsikirjakujutised: nii nagu pättide asotsiaalsed teod võimaldavad tema käimiskepp ja pistoda, võimaldab kosmopoliiti ka tema (õõnestav) kirjutus.

Punkti koju ajamiseks on mehel kleebised erinevate intellektuaalide nimedega, keda loeti kosmopoliitsete ideede intellektuaalseteks juhtideks. Paljud nimed on silmatorkavalt juudid, mida ma kahtlustan juhuslikult.

Kokkuvõttes väidab joonis, et enamik juute on juurteta kosmopoliidid ja vastupidi ning kritiseerib mõlemat. Seetõttu on antisemitistlik nii juutide ründamisel kui ka paljude antisemitismi troopide põlistamisel.

Märkimist väärib ka venelaste madalam kulm intellegent - intellektuaal. Väikekurjategijate ja kultuuritute, harimatute inimeste kasutuses ei tähenda see mitte "huvi intellektuaalse tegevuse vastu", vaid pigem nõrka meest, kes riietub teatud moel. Mood on laias laastus eksootilised äärtega mütsid, tviid ja kampsunid. Millisena see tegelane lühidalt paistaks. Võrrelge Ameerika "nohiku" kontseptsiooniga, millel on paksud klaasid, lips, taskukaitse, valge pask ja ninahääl.